Korduma kippuvad küsimused
Mida tähendab arbitraaž?
Arbitraaž ehk vahekohus on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks.
Kes on arbiterid?
Vaidlusi lahendavad ja otsuseid teevad arbiterid ehk vahekohtunikud.
Otsuse teevad arbiterid, kellel on:
- aeg, tahe, soov ja võimekus metsamajandamise käigus tekkinud erimeelsusi hinnata
- teadmised metsandusest ja õigusaktide nõuetest
- teadmised tsiviilõiguse põhimõtete osas
- tasakaalukas õiglustunne
- hea arusaamine otsuste mõjust
- julgus võtta vastu vajadusel ka ebapopulaarseid otsuseid ja luua pretsedente
Mille kohta saab kaebuse esitada?
Toome mõned näited:
- Pooled, st metsaomanik ja tööde tegija, ei ole kirjalikult kokku leppinud tööde läbiviimise, kvaliteedi ja tulemuste hindamise täpsemaid tingimusi, mistõttu võivad tekkida erimeelsused. Nt ei ole kokku lepitud tee/laoplatside kasutamises ja/või nende kordategemises või seab omanik tööde tegijale täiendavaid tingimusi.
- Lepingus on küll sõnastatud tingimused ja kokkulepped, aga pooled neid ei täida. Näiteks pole küsitud kolmanda isiku maa kasutamiseks luba või omanik ei tagasta tagatisraha, kuna ei ole töö tulemusega rahul. Näiteks ka juhul, kui tee on jäetud endisesse seisukorda taastamata või laoplats korda tegemata.
- Metsaomanik ei pruugi olla rahul tehtud tööga, kuna see näeb välja „kole“ (nt värske raielank või harvendusraie, metsas on roopad vms) või arvab, et tema mets rikuti ära, kuigi tööd on tehtud vastavalt õigusaktide jm nõuetele.
- Tööde tegija kasutab omavoliliselt metsaomaniku omandit.
Kas Arbitraaži otsus on mulle täitmiseks kohustuslik?
Vaidluse allutamisega Arbitraažile aktsepteerivad pooled arbitraažimenetluse korda, tehtavat otsust või sõlmitavat kompromissi ning kohustuvad seda täitma.
Otsuse täitmine iseenesest ei ole tagatud sunnijõuga ning selle täitmist ei saa tagada kohtutäitur. Küll aga, kui pooled on kokku leppinud lahendada erimeelsus arbitraažis, siis on heaks tavaks seda otsust ka täita.
Kui ma ei lepi Arbitraaži otsusega?
Kui pool või pooled ei lepi Arbitraaži otsusega ega täida seda, siis võib selle edasi kaevata muudesse maidluse lahendamise organitesse.
Millised on kaebuse läbivaatamise kulud?
Arbitraaž on loodud toimima võimalikult vähese bürokraatiaga, kuid nagu ikka, kaasnevad vaidluste lahendamisega mõningad halduskulud (nt raamatupidamise, kodulehe haldamise või teavitamise kulu).
Kaebuse esitamise tasu on 100 eurot ja see tuleb tasuda MTÜ Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu spetsiaalsele kontole. Selle kulu kannab kas kaebuse esitaja ise või kaebuse esitaja ja vastaspool võrdses ulatuses, kui pooled on eelnevalt kokku leppinud vaidluse allutamises Arbitraažile.
Muud enda kulud katavad pooled ise. Sellisteks kuludeks võivad olla nt esindaja kasutamine, tõendite hankimine, transpordikulu või saamata jäänud töötasu.
Vajadusel võivad tekkida lisaks paikvaatluse läbiviimise ja/või asjatundja kaasamise kulud:
- Kui Arbitraaž peab vajalikuks läbi viia paikvaatlus või kaasata asjatundjat, kannavad paikvaatluse tegemise ja asjatundja arvamuse andmisega seotud kulud vaidlevad pooled. Arbitraaž kooskõlastab pooltega eelnevalt paikvaatluse tegemise või asjatundja kaasamise, mille käigus lepitakse muuhulgas täpsemalt kokku ka vastavate kulude katmine.
- Kui pool peab vajalikuks kaasata asjatundjat, siis kannab ta asjatundja arvamuse andmisega seotud kulud. Kui asjatundja kaasamist peavad vajalikuks mõlemad pooled, kannavad nad sellega seotud kulud võrdses ulatuses. Arbitraaži otsusega võib kantud kulud osaliselt või täielikult välja mõista poolelt, kelle kahjuks otsus tehakse.