Metsafirma sõitis erateel ja kasutas eramaad laoplatsina ilma omaniku loata. Selline väga tüüpiline olukord sai tuleprooviks Metsamajanduse Arbitraažile – uuele institutsioonile, mis on kutsutud ja seatud lahendama metsamajandamise käigus tekkivaid vaidlusi.

Metsafirma kasutas kaebaja maad ja sellel asuvat teed metsamaterjali ladustamiseks, kuigi maaomanik oli selle korduvalt ja selgesõnaliselt keelanud. Sekkuma pidi isegi politsei, kuid metsafirma tegutses edasi.

Seadus nõuab aga, et enne kolmanda isiku kinnistu kasutamist küsitakse maaomaniku nõusolekut ja lepitakse kokku kasutustingimustes, sealhulgas kinnistuomaniku nõudel ka kasutustasu maksmises. Selline on ka metsasektoris levinud praktika, kuigi paraku leidub firmasid, kes lohakusest või teadmatusest seadust eiravad.

Kinnistu kasutamise käigus rikuti ka metsatee, puude ladustamisel kahjustati kasvavaid puid ning rikuti kinnistute vaheline piirikupits. Vastaspool tunnistas rikkumist, kuid kokkulepet kasutustasu ja hüvitise suuruse osas pooled ei saavutanud ning seetõttu pöörduski maaomanik arbitraaži poole.

Kaebuses avaldas maaomanik soovi saada kinnistu kasutamise eest tasu. Arbitraaž pakkus välja kompromissi, millega mõlemad osapooled ka nõustusid.

Maa kasutamise eest makstava tasu arvestatakse üldise praktika ja seaduste kohaselt vastavalt turuhinnale. Võõra kinnistu kasutamise turuhind metsamajanduses sõltub mitmetest faktoritest, mh kinnistu asukohast ning väljaveetava metsamaterjali kogusest. Pooled olid aga eriarvamusel selles, kui suur kogus metsamaterjali just selle tee kaudu veeti ning sellel maal ladustati.

Kui suurt kahju tekitas puude kahjustamine, oli raske täpselt arvestada. Vastaspoole sõnul olid mõned neist juba varem kahjustatud. Koha peale vaatama minek oleks rohkem maksnud, kui võimalik kahju, seega arvestas arbitraaž kahjusumma teoreetiliselt. Kahjustused puude elu ohtu ei seadnud, kuid tüvedel olevad kahjustused vähendavad neist saadava materjali väärtust tulevikus, kui puud raiesse lähevad. Vigastatud tüveosi ei saa enam müüa palgiks, vaid odavamaks paberipuuks.

Kaebaja soovi, et vastaspool istutaks sinna uued puud, ei pidanud arbitraaž metsakasvatuslikult mõistlikuks, kuna vana metsa all ei jaguks noortele puudele valgust ja toitaineid ning suureks need nagunii ei saaks.

Kui tavaliselt parandab tee selle lõhkuja, siis antud juhul oli usaldus maaomaniku ning tööde teostaja vahel kadunud ning seetõttu soovis kaebaja seda ise teha, kuid saada kompensatsiooni.

Piirikupitsa parandamise osas said pooled vaidluse käigus kokkuleppele ning arbitraaži sekkumine vajalik polnud.

Arbitraaži väljapakutud kompromissi alusel peab metsafirma tasuma kaebajale omandiõiguse rikkumise ja tekitatud kahju hüvitist.

Arbitraaži õppetunnid

Soovitused maaomanikule:

Kui sa ei soovi, et sinu maad kasutatakse metsatöödeks, siis anna sellest võimalikult kiiresti ja soovitavalt kirjalikult tööde teostajale teada.

Kui sinu tee või muu vara saab metsatööde käigus kahjustada, on sul õigus nõuda tööde teostajalt hüvitist.

Kui nõuad oma maa kasutamise eest kasutustasu, siis arvesta turuhindadega – summasid, mis moodustavad ebamõistlikult suure osa võimalikust raietulust, ei ole mõtet nõuda.

Kui keegi soovib kasutada sinu teed või maad metsatöödeks, tee alati kirjalik kokkulepe, kus on kirjas millist ala kasutatakse, kui kaua, millistel tingimustel, kes vastutab võimalike kahjustuste eest, kas ja kui palju makstakse kasutustasu. Samuti, kes ja millisesse seisukorda tee või maa taastatakse.

Kui märkad, et sinu maad kasutatakse loata, kogu tõendeid (fotod, videod, kuupäevad), märgi üles sõidukid ja ettevõtted, vajadusel kutsu kohale politsei või Keskkonnaamet. Hiljem on siis palju lihtsam oma õigusi kaitsta.

Kui vaatamata kõigele tekib siiski vaidlus tööde teostajaga, on võimalik pöörduda Metsamajanduse Arbitraaži poole ka siis, kui sa ise ei ole metsaomanik.

Soovitused tööde tegijale:

Tee kindlaks, kellele kuuluvad teed, mida soovid metsatöödeks kasutada.

Kui pead metsa ladustamiseks või väljaveoks kasutama võõrast maad, siis tuleb selleks kindlasti luba küsida ning olla valmis ka kasutustasu maksmiseks.

Kui maaomanik on keelanud oma kinnistu kasutamise, olgu või ainult suuliselt, siis tuleb hilisemate konfliktide ja majandusliku kahju vältimiseks leida temaga kompromiss või otsida materjali ladustamiseks ja väljaveoks teine tee.

Lepi tingimused enne tööde algust kokku. Paar telefonikõnet ja kirjalik kokkulepe võivad säästa hiljem tuhandeid eurosid ja väga palju närve.

Ära ignoreeri omaniku keeldu. Hilisemas vaidluses mõjub see väga halvasti ning suurendab nõutavat hüvitist.

Dokumenteeri (nt fotodena) tee ja laoplatsi olukorda enne selle kasutamist, see aitab vältida hilisemaid vaidlusi kahjustuste korral.

Kui vaatamata kõigele tekib siiski vaidlus maaomanikuga, on sul võimalik pöörduda Metsamajanduse Arbitraaži poole.